Hawaii.Lõpuks.

Londonist lendasime 10 tundi Atlantasse, kus istusime 3 tundi ja siis lendasime järgmised 10 tundi Hawaiile. Võite ise ette kujutada, millised me olime kui siia jõudsime. 48 tundi üleval olnud, kuna lennukis magada ei saa. Honolulu lennul istus minu kõrval 7-aastane autistipoiss koos oma emaga. Ühel hetkel jäin ikka tukkuma ja nägin unes, et Peeter istus mu selja taga ja hoidis kätt mu õlal...kui üles ärkasin, siis nägin, et väike poiss oli hoopis oma käe mu õlale pannud ja naeratas mulle rõõmsalt. Eks lapsed ikka mõistavad sõnadeta, mis puudu on - see väike õlalepatsutus tähendas mulle palju:)
Lõpuks hakkasime lähenema Oahu saarele. Päike oli juba loojunud ja kogu saar oli tuledes. Tõepoolest, siin on õhtul kottpime. Mitte nagu meie valged suveööd, mida teie praegu naudite.
Jõudsime hostelisse ja saime lõpuks pesta (!!!!!). Siin on tõesti igasugust rahvast...praegu tantsivad minu kõrval purjus prantslased ja kanadalased, kes on kõik mõnusaltmõnusalt pruuniks päevitanud:)
Kuna täna õhtul vihma sadas, siis me linnapeale ei läinud, aga homme hommikul kell 10 tuleb üks poiss, kes on nüüd juba kuu aega Honolulus olnud ja näitab meile kõik olulised ja huvitavad kohad kätte.
Mina lähen nüüd magama. Ilusat laupäeva päeva teile!