Läksime kell 12 öösel Anna-Mariaga poodi, et hommikuks süüa osta...jah, siinne üks kõige suuremaid poode Food Pantry on kella üheni öösel lahti. Hommikusööki ja midagi koduteele näksimiseks valides avastasin, et appikene...siin ongi kõik ainult eriti suurtes kogustes ja pakendites. Selliseid koguseid ja pakendisuuruseid nagu Eestis supermarketis riiulilt võtad ei eksisteeri siin üldse.
Valisin piima...pakk on 1.89 liitrit. Ilmselgelt liiga suur. Nägin väiksemaid pakke ka...need maksid täpselt sama palju kui suur. Muidugi valisin suure, sest hind oli ju sama ja äkki läheb tarvis. Äkki joon nii palju ära. Ja nüüd arvatavasti joon ka, sest ei taha ju raisku lasta. Kallis oli ka. Ja nii need ameeriklased paksuks lähevadki...sest sama teema on šokolaadi ja muffinite ja leiva ja salatite ja valmistoitude ja kõigega.
Aga eestlased ei lähe paksuks...eestlane Minna käis eile jooksmas ja jooksis 3 kilomeetrit. Need, kes ei tea - mulle väga ei meeldi jooksmas käia, sest mul pole võhma, niiet olge uhked minu 3 km üle!:)
Aga tagasi kultuurišoki juurde...kassas pakkis mees mu 5 ostetud asja järgmiselt: piim+puuviljad topeltkilekotti, ülejäänud asjad teise kilekotti + hügieenitarbed paberkotti. Ja nii väljusin poest käed kotte täis ja oligi tunne, et ostsin viiele inimesele süüa. Tegelikult ainult endale hommikusöögi. Eestis oleksin kõik need asjad ühte kilekotti mahutanud või kätte võtnud.
Pssst!
Maapähklivõi maiustus šokolaadis oli hea. Aga homme hommikul lähen jooksma! Ma luban!
No comments:
Post a Comment