Uus postitus!!

Armsad lugejad. Ma ei hakka enam vabandama, et teid hooletusse jätsin (jälle!). Õnneks on sõbrad need, kes nõuavad uut sissekannet ja ei lepi eitava vastusega. Hea tunne tekib - järelikult lähevad mu tegemised teile kaugel olles ka korda:)
Niisiis...eelmine nädal oli päris hullumeelne. Kuna Anna-Maria läks nädalavahetuseks Mauile, siis tahtis ta Taormina tööpäevad niimoodi ära vahetada, et tema töötas nädala alguses ja mina nädala lõpus. Niisiis töötasin neljapäev, reede ja laupäev kõik päevad 10 tundi ja pühapäeva õhtul 5 tundi.
10-tunnised tööpäevad näevad välja sellised, et lähen kella 10ks kohale, siis koristan tund aega ja olen 4 tundi tööl. Seejärel on u 2 tundi pausi, mille jooksul jõuan kodus tunnikese magada ja midagi süüa ja siis lähen tööle tagasi. Teisel päeval oli juba tunne, et elan Taorminas ja ei olegi mõtet ööseks koju minna. Aga tore oli ka. Tahtsingi teile kirjutada nendest väikestest asjadest, mis töö juures olemise toredaks teevad. Näiteks see, kuidas üks server Dion, kes on nii 40tes eluaastates täiesti tumetumemust tedretäppidega meesterahvas, tuntud sellepoolest, et lõhub oma suurte kämmaldega iga päev mitmeid klaase ja on muidu natuke hajameelne, niisiis, Dion ütleb iga kord, kui ma tema poole pöördun mulle: Yes, dear ja naeratab oma lahket naeratust. See mulle meeldib.
Siis on üks Mehhiko poiss Esteban, kes ütleb mulle Minna Mammacita (mis siis tähendab umbes, et Minna kuum tsikk või midagi) ja ütles, et seda ütlevad mehhiklased ainult neile, kes tõsiselt kuumad on. Hahahaa....noo jällegi oli kompliment missugune.
Ja siis ükspäev 2 töökaaslast arutasid omavahel, et Minna annab alati head nõu (ja mitte, et taldrikuid või kausse vaid et nõuannet). No ma ei saanud alguses aru, et kas see oli iroonia või mis, aga mulle tundus, et nad siiski mõtlesid tõsiselt seda. Ütlesid, et nad arvavad, et ma pole arukuselt 20-aastane, vaid vanem. Nii...nüüd suutsin ennast kiita siin päris palju, lõpetan ära kohe.
Ahjaa...üks asi veel. Me saame kohapeal 50% toiduhinnast alla, aga kombolõuna, ethk salat-pasta-gelato eest teeb see ikkagi 8 dollarit, niiet mina tavaliselt sealt lõunat ei osta. Aga kuna portsjonid on nii suured, siis üle päeviti leidub ikka keegi, kes ütleb, et kuule, ma rohkem ei jaksa - tule söö mu pasta ära. Niiet kõhu saan täis tasuta:)
Ja kui pikad päevad tööl olla, siis saan tippi ka täitsa korralikult. Eelmise nädala parimal päeval sain 68 dollarit. Teen nüüd endale psühholoogiat ka ehk siis ei jäta tippi rahakotti vaid panen ära kohvrisse, et siis hiljem midagi suuremat osta.
Nii...aitab tööst.
Mul siin nüüd uued lemmikinimesed ka, lisaks minu eestlastele muidugi. Ma ei mäleta, kas sellest juba kirjutasin (aga vist siiski kirjutasin), et üks mu Abercrombie töökaaslane Catriona, kes on iirlane, tõi mulle suure kotitäie mangosid ja papaiasid ja apple-bananasid ühest farmist, kus ta siin ka töötab. Ja siis kutsus ta mind üks õhtu iirlaste peole ja ma võtsin Epu ka kaasa. Iirlased on nii toredad, ma arvan, et nad on mu uus lemmikrahvus. Vahelduseks ameeriklastele on nad nii siirad ja armsad ja hoolitsevad. Seal peol oli üks poiss Conor, kellega ma olin tutvunud sellises söögikohas nagu Salad Creations, kus ma käin tervislikku salatit ostma. Kui avastasime, et oleme mõlemad eurooplased, tegi ta mulle juba esimesel korral soodustustJ Tema oli ka seal peol ja kõiksugu iirlasi veel. Niiet meil oli Epuga väga tore.

Pühapäeva hommikul enne tööd pidime Epuga minema iiri poistega bodyboardima, aga kuna kõik hüppasid alt ära, siis lõpuks läksin mina koos Conoriga. Hästi tore oli, ta on tõesti väga tore poiss ja saime vabalt rääkida igasugu asjadest ilma, et oleks tekkinud mingit piinlikku vaikust. Rääkisin talle oma pikast poisist Eestis ja tema rääkis oma tüdrukust, kes ka nagu maha jäi Iirimaale. Ja bodyboardimine oli väga lahe, sain paar korda laine peal kaugelt kaugelt täitsa kaldale sõita ja olin pärast üleni liivane ja soolane, aga õnnelikJ

Eile käisime selle Iiri tüdruku Catriona sünnipäevaüllatuspeol rannas. Tema korterikaaslane oli rannas küünlas põlema pannud ja sõime torti ja jällegi oli hea.

Niisiis...ma tahan nüüd Iirimaale ka sõita. Lisaks sellele, et me tahame Peetriga järgmine suvi Sitsiiliasse minna ja Taorminas puhata. Plaane kui palju.

Kolmapäeval lähevad Epp ja Krõõt langevarjuhüpet tegema. Mul on nii kahju, et ma hommikupoole tööl olen ja ei saa minna neid cheerima.

Siis tahame Epuga millalgi augustis minna delfiinidega ujuma. Siin on selline koht nagu Sea Wildlife Park, kus saab basseinis delfiinidega ujuda ja neid musitada. Mmmmmm...:)

Nüüd lähme vist ühedollarikinno midagi vaatama ja õhtul on vist Taormina igateisipäevane margaritaõhtu.

49 päeva pärast olen Eestis!

Mintsik