Uus peatükk

Mõtlesin, et sellel aastal Bergenis olles blogi pidama ei hakka, sest mis ikka eelmise aastaga võrreldes nii väga erinev on...ja ega polegi, kuigi samas on ka. 4 siin veedetud päeva on olnud juba nii emotsioonirohked, et otsustasin ikka märkmeid teha. Iseenda jaoks. Ja Sinu jaoks ka, kui sa viitsid lugeda :)

Niisiis! Jõudsime Eeva-Liisaga kohale laupäeva päeval. Lennuk maandus vahepeal Oslos, kus meid tervitas päike ja sinine taevas, aga Bergenile lähenedes olid muidugi hallid pilved...ja vihm! Aga seda oskasime juba oodata ja jalga pandud kummikud õigustasid ennast kenasti. Kuna Bergenisse tulime erinevate lennukitega ja jõudsime kohale 2-tunnise vahega, jõudsin vahepeal lennujaamas istudes märkmikusse kirja panna need asjad, mis pärast eelmist Bergenis oldud korda tähtsad on olnud ja mind enim mõjutanud. Uskumatu, kui palju üks aasta mahutada võib :)

Kui Eeva-Liisa ka kohale jõudis, sõitsime bussiga Berge juurde. Sel aastal sai Berge endale kuuks ajaks kohe 2 Eesti tüdrukut ja tundub, et ta on sellega väga rahul! Kuna jõudsime u 45 minutit varem, kui olin lubanud, leidsime eest paanilises koristustuhinas Berge, kes oli üsna ähmi täis, et me varem jõudsime. Niisiis asusime teda aitama! Pärast koristustalguid tegi peremees meile traditsioonilist laupäevast riisiputru soolase või, suhkru ja kaneeliga. Mmm, seda ma ootasin ausalt terve aasta :) Maitsev! Muidugi vaatasime ka filmi, millest ma pool maha tukkusin, kuna olin kell 4.40 ärganud.

Pühapäeval magasime mõnusalt pikalt ja läksime linna jalutama. Kõigepealt vaatasime üle oma uhiuue koolimaja, mis näeb väga äge välja. See on ehitatud kunagisse raudteedepoosse ja stiili poolest on palju ajaloolist säilitatud. Isegi ruumide värvilahendused on jäetud selliseks nagu depoos kunagi oli. Pildid on ikka kõige kõnekamad:

Ja linn ise on veel ilusam kui eelmisel aastal! Võib-olla ma olin eelmisel aastal rohkem stressis kooli ja õppimise ja kohanemise tõttu nii, et silmad polnud niivõrd avatud ümbritsevale. Sel aastal on rohkem vaja seda mägede õhku ja linnailu hingele...

Ja jõudiski kätte esimene koolipäev. Kool asub meist u 400 meetri kaugusel, hehe...mis nii viga hommikul ärgata :) Kooli jalutades arutasime Eeva-Liisaga, et kursakaaslaste nägemise ja õppetöö alustamise suhtes pole väga suurt elevust peal. Aga koolimaja uksest sisse astudes ootasid meid kohe kallistavad õppejõud ja taaskohtumised läksid väga helgelt. Ausalt öeldes oli kõiki kursakaaslasi palju toredam ja kodusem näha, kui ma arvasin. Õppimise elevus tuli ikkagi sisse! Kui eelmine aasta olime kõik kehataju alal võhikud ja seetõttu oli palju segaseid emotsioone, siis tundub, et sel aastal on oluliselt põnevam, kuna oleme kõik juba praktiseerinud. Vahetame kogemusi ja saame teineteisele nõu anda. Õppejõud on ka kuidagi vabamad ja helgemad, ilmselt on asi selles, et sel aastal on neil ainult meie kursus, kellega tegeleda. Järgmisel aastal on jällegi lõpetajad ja alustajad koos, siis on rohkem pinget nende õlul. Igal juhul on koolipäevad möödunud rohke naeru saatel, kuna meie peamine õppejõud Liv oskab pidevalt väga mõnusat sarkasmi pritsida ja meil Eeva-Liisaga lihtsalt on kuidagi nii, et kõik ajab naerma. Aju õppimiselainele viimine on tekitanud ka sellise anomaalia, et pärast koolipäeva koju jõudes oleme üsna ohjeldamatus eufoorias ja Berge peab meie pidevat itsitamast taltsutama. Olgu, tegelikult ta ei taha taltsutada, vaid hea meelega naerab kaasa ja laseb meil demonstreerida, mida päeva jooksul tegime. Niimoodi elame siis koolipinged välja, mis päeva jooksul tekivad. Näiteks täna pidime esimest korda üle aasta aja üksteist jälle inglise keeles juhendama ja see filmiti kohe ka üles. Pinged tõusid ruumis laeni, kõik kehatajuterapeudid tundusid järsku väga kanged ja zombilikud. Nii, et pärast filmimist oli naeruteraapia omal kohal :)
Kahe nädala pärast on meil vaheeksamid - saab näha, kas siis ka naerame :D Aga tegelikult tundub kõik praegu jõukohane ja vajalik :)

Mõned pildid kooli interjöörist ka:

Ja lõbusast poolest ka veel! Kolmekesi kooselamise kooslus Eeva-Liisa ja Bergega töötab siiani väga hästi - dünaamiline trio. Igaüks toob kampa midagi omamoodi ja kokku saab päris hea puder ja kapsad. Loodetavasti oleme kuu aja pärast endiselt sama sallivad ja rõõmsameelsed!
Eile käisime Eeva-Liisaga jooksuringil. Siinsed kohalikud on tõeliselt sportlikud - ega neid tänaval naljalt muudes riietes näe, kui retuusides ja jooksujakkides. Nii, et võtsime ka ennast kokku ja Eeva-Liisa uued iselendavad wildtrail tossud vajasid ka katsetamist. Kui Sa seda blogi loed, siis ilmselt tunned mind piisavalt hästi, et teada, et ma pole üldse jooksja...no lihtsalt ei jaksa ja igav hakkab :D Aga kahekesi joosta meeldis mulle väga! Tempo oli küll üliaeglane, aga selline nagu öeldakse, et peab...suutsime ka vestlust üleval hoida. Omamoodi oli ka siinne üles-alla maastik, mis tegi asja eriti põnevaks. Ettevalmistused suusahooajaks on alanud! Öösel tuli eriti eriti sügav uni - mägede õhk tegi oma töö!
Esimestel päevadel vaatasime Berge valitud Indiana Jonesi filme ja pärast kahte osa panime talle veto peale, et edaspidi valime meie :D Nii, et eile ja täna olid natukene pehmemad filmid kavas. Täna avastasime ka, et elutuba on suurepärane koht videodisko tegemiseks - tantsisime kolmekesi suure ekraani ees ja tegime suurel kinolinal varjude mängu - nokkloomi ja krokodille. See oli nii filmilik stseen, et ma isegi ei uskunud, et võib nii tore olla kellegagi vahelduseks korterit jagada. Õhtul tegime 2-tunnise jalutuskäigu pimedas tuledega valgustatud Bergenis ja piilusime elumajade akendest sisse - õnneks nad siin kardinaid väga ei kasuta. Berge rääkis tänaval kasside ja koertega ja ostis meile šokolaadi, kui ära väsisime. Ta on ka ikka naisi tundma õppinud aja jooksul! Selline elu...palju emotsioone :)

 Vikerkaartega pilt on mu Taani kursaõe tehtud ja selline vaade Bergeni kohal eile tõesti oli! :)

Mu toredad elukaaslased!