Hakkasin täna töö juures mõtlema, et te ju üldse ei kujuta ette (või no äkki kujutate ka, aga mina pole teile kirjeldanud), kuidas siin elu-olu on üldiselt.
Kohalikud ütlevad, et Hawaii ei ole ei liha ega kala...ei ole päris USA ja ei ole päris Aasia ka. Kultuur ja suhtumine on siin niivõrd erinev mõlemast eelmainitust. Inimesed Hawaiil on väga laid-back ehk siis lihtsalt tsillivad enamuse osa ajast. Kui küsin Taorminas töökaaslastelt, et noooh mis sa oma vaba päevaga ette võtad, siis enamus osa ajast kuule vastust: "I'm just cruisin' around..." Ehk siis nad ei teegi mitte midagi, sõidavad autoga randa ja tsillivad ringi. Tegelikult on see ka ju millegi tegemine:) Üliharva vastavad nad, et mul on asju ajada vms. Mind peavad kõik hulluks, et ma nii palju töötan. Aga no nad mõistavad ka ja on üliarmsad minuga.
Ehk siis Hawaii kultuur ongi ranna-ja surfikultuur - siin ei ole muuseume, mida külastada (1 vist on tegelikult Hawaii ajaloo kohta ja siis on veel Polynesian Culture Centre, kuhu saab sisse väga suure summa eest ja see pidi päris asjalik ka olema, aga ma pole sinna veel jõudnud ja ei tea, kas lähen ka), teatreid ei ole, muusikafestivale on, aga seal kuuleb ainult reggaet ja saab kanepit teha. Enamus inimeste eesmärk tundub olevat teenida nii palju raha, et enamvähem ära elada ja siis lihtsalt tsillida terve aja. Tundub nagu paradiis, aga pean tunnistama, et see on natuke võõras ja mina terve elu niimoodi ei suudaks:)
Enamus inimesi siin on asiaadid. Selliseid PÄRIS ameeriklasi nagu meie neid ette kujutame on üsna vähe ja nad on turistid mandrilt. Meeletult palju on turiste Jaapanist - nendega puutun mina igapäevaselt kokku, sest nad helistavad ja broneerivad õhtusöögi aegu. Olen aja jooksul õppinud nendega suhtlema ja nende nimesid välja hääldama ja üles kirjutama (popimad on Yamamoto, Kayotano, Suzuki, Shimasao ja mul ei tule need keerulisemad praegu meelde, pean töö juures arvutist järgi vaatama:)). Enamus neist on väga tagasihoidlikud ja nad ei räägi väga hästi inglise keelt, seega pean neile lihtsalt ülisõbralikult naeratama ja küsima, et Visu, gas/no gas? (saite vist aru, et see tähendab, kas gaasiga mineraalvett või ilma gaasita). Ja oskan veel neile öelda, et Arigato Hoshaimasta (ma ei tea, kuidas seda täpselt kirjutatakse, aga see tähendab, et suur tänu!). Ja siis oskan veel ühte rumalust, mis kõlab niimoodi Shibari taroka (aga seda ma neile ei ütle, sest see tähendab, et I'm gonna fuck you up).
Ja kummardan neile kui nad tulevad ja kui nad lähevad ja nad on hästi siirad ja armsad enamasti. Kuigi vahel tuleb ette ka kibestunud Jaapani vanamehi/ärikaid ja ennast täis naisterahvaid, neile ütleks küll vahel, et shibari taroka, aga pole veel julgust kokku võtnud:)

Aaa...ja siis Abercrombies olen seda täheldanud, et ameeriklased ja eurooplased käivad tavaliselt poes niimoodi, et naised omavahel, aga pilud käivad ALATI paarikestena. Mees enamvähem ronib naisele kabiini järgi ja siis nad arutavad elavalt, et mida osta ja siis ostavad sellise summa, eest et ohohohhoo:)

Aga ma praegu lõpetan, sest pean tööle tagasi jooksma:)

Armsad olete, 33 päeva pärast näeme:)

NB! Järgmise nädala teisipäev-kolmapäev lähme Kauaiile puhast puutumata Hawaii loodust uurima.