Kvaliteetaeg!

Ja ongi jäänud vähem kui nädal aega esimest õppekuud siin Bergenis! Uskumatu, et me olemegi reedel juba valmis lõpetama selle kursuse, koju minema ja hakkama seal siinõpitut praktiseerima. See on ausalt öeldes põnev ja hirmutav samaaegselt. Mul ei ole veel päris kindlat plaani, mis Eestisse jõudes saama hakkab...esimene aasta on suures osas suunatud enesearengule kehataju vallas, kuid samas ka praktiseerimisele. Pean oma augukese leidma, kuidas patsientideni jõuda :)

See koolinädal lõppes väga põneva loenguga reedel, kui üks BBAMi õpetajates rääkis oma kliinilisest tööst ja näidisjuhtumitest! Kuulasin suu ammuli ja sain aru, kui väga õige see valdkond minu jaoks tundub! :)

Nädalavahetus on olnud täiesti ideaalne! Reede õhtul tulid Eeva-Liisa ja kaks Berge tantsusõpra külla ning vaatasime muidugi Harry Potterit ja sõime Norra verivorsti. Meie mõistes on see vist küll rohkem verikäkk, sest see on selline pakspaks vorstirull, millest lõigatakse viilud ja praetakse pannil. Ja see on magus! Mulle nii väga maitses...piparkoogimaitse oli juures :) Ja Berge sõbrad on ülitoredad, üks neist töötab psühhiaatriahaiglas nö hooldajana (tema tööks on patsientidega koos aja veetmine) ja see, kuidas ta oma tööst rääkis, oli põnev! Ägedaks tegi asja veel see, et ta õppis tegelikult õpetajaks, aga kuna siin tööd õpetajatele napib (nii erinev Eestist, kus õpetajad ja eriti veel meesõpetajad on ju kullahinnaga!), siis on ta 5 aastat töötanud psühhiaatriahaiglas, kuna talle meeldib seal ja saab hästi hakkama. Huvitavad ja inspireerivad valikud inimestel :)

Laupäeval läksime Eeva-Liisaga linna poodidesse ja meie eesmärgiks olid peamiselt armsad disaini- ja kodusisustuspoed, ühes sekkaris käisime ka. Ostsin endale lisaks minipannile ka minijuusturiivi - tundub, et mini on Skandinaavias väga pop ja mulle läheb see ka hästi peale, sest kõik asjad on minivariandis palju armsamad :) Eeva-Liisa ostis ka pannkooki (või tegelikult norrakate jaoks hoopis "svele", mis on hapupiimast või keefirist tehtud paks pannkook), mida pakkus lahkelt ka kodutule poisile, kelle kesklinnast leidsime:

Pärast minishopingut läksime muuseumisse - esiteks sellepärast, et kunsti vaadata ja teiseks sellepärast, et teha midagi esimest korda elus - jooga näitusesaalis keset kunsti! Ja see osutus eriti mõnusaks kogemuseks! See joogatund toimub siin 2 korda nädalas ja joogaõpetaja on Suurbritanniast pärit neiu, kes viis selle tunni väga mõnusalt läbi. See oli 90 minutit täiesti iseenda jaoks ja huvitaval kombel rääkis ta nii palju sarnastest teemadest nagu me koolis. Muusika, mis taustaks mängis ja kunst, mis meid ümbritses - see kõik töötas minu jaoks nii, et saavutasin ülejäänud nädalavahetuseks väga tasakaalus zen tunde. Tuli meelde KUI hea see jooga nii kehale (täna valutame lihaseid) kui hingele on :)

Seame oma matte paika, lõpuks oli meid umbes 10.

 

 

Pärast joogat käisime veel Edvard Munchi töödega näitusel, mida meil on koolis ka päris palju näidatud. Meie õpetaja jaoks on kunst kehataju jaoks väga olulisel kohal! Nii, et päeva võiks kokku võtta selle pildiga:



 

Naljakas, et ma olen siin elanud hoopis teises tempos kui Eestis olles. Reede ja laupäeva õhtuti olen ühe erandiga läinud voodisse enne südaööd ja nautinud pikka ja sügavat und. Nii palju on aega rahulikult olemiseks ja iseenda jaoks, see on mulle väga kasuks tulnud :)

 

Täna ärkasin päikesepaiste ja sinise taevaga üles, mis sai tähendada ainult üht - oli aeg vallutada uus mägi! Seekord otsustasime Ulrikeni mäe kasuks, sest öeldakse, et sa pole Bergenit korralikult näinud, kui pole Ulrikeni otsas käinud. Nii me siis läksime! Proovisime seekord uut transpordivahendit mäe otsa (lisaks oma kahele armsale jalale) ja selle nimeks oli cable car ehk siis kabiin, mis meid mäe otsa vedas. See lihtsustas muidugi protsessi ja ausalt öeldes oli see 20-minutiline ülesmäge jalutuskäik, et cablecarini jõuda ka juba päris mõnus ja soojendav :D

 Meie cablecari peale oli joonistatud armsa ja tuttava Eesti telepoisi Norrast pärit vend!

 

Mäetipus avaneva vaate kohta polegi vist sõnu leiutatud...nii, et ma ei hakkagi üritama, vaid näitan teile piltidelt:

 

Võtsin oma zen-oleku mäe otsa kaasa! (nagu Pisa torn)

 

Huhh, kui külm seal mäe otsas oli ja nägime ka selle aasta esimese lume + jää seal ära. Aga vahepeal soojendasime ennast kakaoga mäekohvikus ja sõitsime alla tagasi.

 

Selle ilusa nädalavahetuse lõpetas minu esimene põhjapõdrapraad Berge vanemate juures. Berge vennal oli äsja sünnipäev, nad tähistasid seda perega ja heasüdamlikud nagu nad on, kutsusid meid ka muidugi. Kahjuks teatas Berge seda alles täna hommikul nii, et ma ei saanud täita oma lubadust, et neile kooki teha (siin on poed pühapäeviti kinni) ja kurvastasin sellepärast...aga pärast selgus, et neil oli endal 4 magustoitu tehtud nii, et võib-olla oleks minu kook üleliigne olnud :D Põhjapõdraliha oli huvitav proovida, aga mitte selline, mida ise tellima/tegema hakkaks tulevikuks. Kõrvus helises "Rudolph the rednosed raindeer..." :(

 

Õhtusöögi ajal sain aru, et Berge on mulle nüüdseks juba täitsa omaks saanud...ma hakkasin temaga mitu korda eesti keeles rääkima, mis on hea märk sellest, et ta tundub mulle juba täitsa oma inimene :) Ja ta on mitu korda öelnud, et tal on väga kahju, et ma ära lähen ja teeb juba plaane, mis filmi me järgmisel aastal vaatama hakkame koos :D Eks näis muidugi, mis elu toob vahepeal talle ;)) Aga tore, et mul on siin selline suure südamega sõber, kes on google mapsi abil juba isegi Tallinna vanalinnas käinud ja kellele meeldib Ewert & the Two Dragons :)

 

Kui veel jaksate, siis jäägu see toreda Norra bändi D'Sound lugu lõpetama teie lugemist:

 

 

Meenutab toredasti Brand New Heavist :)

 

Näeme varstiiii ju, mu armsad! :)