Siin tõesti muudkui sajab ja sajab...eile oli paaritunnine vihmavaba paus alates eelmisest esmaspäevast ja siis sadas muudkui edasi. Ja kuigi padukat pole õnnestunud veel tunda, on siinne uduvihm kuidagi väga märg...arutasime Eeva-Liisaga (Eesti tüdruk minu kursuselt), et kas siinne vihmavesi on märjem või on piisad suuremad...ei tea :) Igatahes tõeline vihmapealinn!
Esimene koolinädal on nüüd läbi! Kolm veel ees :) Mulle see esimene nädal väga meeldis! Teisipäeval-kolmapäeval-neljapäeval osalesime kehataju õpinguid 2011. aastal alustanud kursuse lõputööde kaitsmisel - neil oli praktiline ja teoreetiline osa + lõputöö kaitsmine. See tähendas koolipäeva 9st 16ni, täpselt piisavalt pikad, et pärast kustunud olla :) Kõige huvitavamad osad olid (nagu arvata võib) praktiline osa ja lõputööde esitlemine. Kõik hommikud alustasime mati peal pikali harjutusi tehes ja sealt edasi harjutused istudes, püsti seistes ja kõndides. Esimesel päeval mõtlesin neid harjutusi tehes, et mis see nüüd siis kõik on? Kuidas see peaks aitama? Kõik tundus nii lihtne ja primitiivne ja ei olnudki midagi uutmoodi maagilist ja revolutsioonilist! Aga esimese päeva lõpus sain lõputööde esitlemise käigus vastused mitmetele küsimustele oma peas...need tegevused, liikumine, olemine, mis mulle tunduvad nii lihtsad ja loogilised, võivad mõne inimese jaoks olla midagi ületamatult rasket (nt psühhosomaatiliste traumade järgselt, ärevuse või depressiooniga patsientidele jne). Kuuldes, milliste patsientidega praegused lõpetajad töötavad, sain aru, et keskenduma peabki väga lihtsale. Esialgu lihtsalt kohal olemisele. Iseendaga olla tahtmisele. Ilmselt meil kõigil on neid hetki, kui endaga koos olla polegi nii lihtne.
Lisaks mainis enamus praegustest lõpetajatest ka protsessi ja arengut iseendas, mis nad viimase 2 aasta jooksul on kogenud. Nad ütlesid, et on endaga palju suuremad sõbrad ja rohkem rahul ja paremas kohas kui enne :) Mõtteainet sain palju!
Aga oot... võib-olla ma siin kirjutan oma õpingutest ja te polegi aru saanud, mis see on, mida ma üldse õpin. BBAM ehk Basic Body Awareness Methodology ehk kehatajuteraapia on abivahend, kuidas oma keha taju ja liigutuskvaliteeti parandada, nö tsentrumit leida. See on mõeldud inimestele, kes mingil põhjusel tormavad läbi elu automaatpiloodi peal, unustades kuulata oma keha signaale, märgata iseennast ja/või teisi enda ümber. Või ka neile, kes mingisuguse haiguse või läbielamise tõttu ei suuda või ei taha oma kehas viibida, endaga kontakti leida. Kehatajuteraapiat kasutatakse mujal maailmas palju vaimsete häirete füsioteraapiana. Kehatajuteraapiast võivad kasu saada ka inimesed, kes oma keha intensiivselt töös kasutavad - tantsijad, muusikud jne. Eesmärk on loomulik ja pinge- ning pingutusvaba liikumine, eneseteadvuse suurenemine. Kindlasti on kehatajuteraapial veel rohkem erinevaid tahke ja minu arusaam või rõhuasetus võib aja jooksul muutuda :)
Huvitav on jälgida ka seda kohanemisprotsessi grupina...ja seda, kuidas inimesed ikka tõepoolest võivad väga erinevalt tõlgendada ja suhtuda. Meil oli iga päeva lõpus 45 minutit aega, kus istusime ringis ja avaldasime oma mõtteid päeval kogetu kohta. See oli mugavustsoonist välja tulemine, aga samas...ma pole kunagi õpingute käigus pidanud päeva lõpus läbi mõtlema, mida ma kuulsin/kogesin/nägin ja seda veel sõnadesse panema. Teatud päevadel olen seda omaette teinud, kuid neid päevi on ikkagi olnud vähe. Minu arust oli selline ülesehitus uutmoodi hea ja arendav. Kolmapäeval ja neljapäeval tekkis järsku väike punt inimesi, kes hakkasid jagama ainult negatiivset, kahtlema kõiges - teraapia efektiivsuse, meetodite sobivuses jne, leidma põhjuseid, miks see kindlasti nende riigis ei töötaks. Tegelikult on kahtlemine täiesti vajalik ja selles pole midagi halba...aga nende väljendusviis oli minu maitse jaoks liiga sapine ja kibestunud. Arutasime Eeva-Liisaga, et kui oled siia tulnud kuuks ajaks ja käsil on alles esimene nädal, siis anna parem võimalus. Teed oma elu palju raskemaks, kui kogu aeg vastu töötad ja negatiivselt suhtud. Eks siis näis, mis järgmine nädal toob meile (kes me oleme optimistlikumalt meelestatud!) ja neile, kes seda pole :)
Koolinädal lõppes igaljuhul väga ilusa vaatega otse loenguruumi aknast:
Mis siis koolivälisel ajal toimunud on? Õhtuti olen ma nii väga nautinud seda, et ei pea mitte midagi tegema! Võin lihtsalt kodus olla, muusikat otsida-kuulata, lugeda, jutustada ja skaipida. Neljapäeva õhtul tegime Eeva-Liisa ja Bergega süüa ja vaatasime Harry Potteri II osa ära. 6 osa on nüüd veel vaadata ja meil on III osa vaatamiseks juba popcorngi ootel!
Eile õhtul käisime jazziklubis. Eestlased, Berge ja mõned mu kursakaaslased. Ma otsisin juba mitu kuud enne siia tulekut välja, et kas siin on mõnd toredat jazzikohta ja eile oligi Jassbox Bergeni poolt korraldatud kontsert. Esines Imperial Tiger Orchestra - nad on Šveitsi bänd ja teevad Etioopia muusikat. Väga huvitav kombo ja nende laiv oli päris põnev. Umbes pooled lood meeldisid väga ja ülejäänud pool oli natuke monotoonne. Inimesi oli palju ja nad tundusid kuidagi...omad :) Minu tüüpi inimesed enamjaolt (vähemalt välisel vaatlusel).
Oma iganädalase elava muusika vajaduse sain igal juhul rahuldatud! Praegu üritan ikka leida võimalust, kuidas tänaseks õhtuks Tallinnasse teleporteeruda, et Clazzi Merilit kuulama minna...mõttes ja südames olen seal nõksutamas Sade lugude järgi :)
Pärast jazziklubi käisime salsaklubis, kuna Berge tegeleb tantsimise ja õpetamisega. Ta tõesti oskab tantsida! Mina, Eeva-Liisa ja Joao (Portugalist pärit kursavend) jälgisime kõrvalt ja ma blokeerisime hoogsalt kõik küsimused selle kohta, kas meie oskame ka salsat. Sest me ei oska...vähemalt mina...selle paaristantsimisega ei ole ikka hästi :D Üksinda, ikka üksinda! :D
Šveitsi-Etioopia muusikasümbioos in the making
Täna olen laupäevatanud - magasin kaua, sõin hilise hommikusöögi, vaatasin sarja ja olen puhanud. Tahtsime kursakaaslastega minna mõne mäe otsa matkarajale ronima, aga õues on udu ja vihm ja udu ja vihm ja udu ja...nii, et see plaan jäi täna ära :)
Õhtul lähme võib-olla Eeva-Liisa tuttavate eestlaste juurde, kes Bergen läheduses ühel väikesel saarel elavad :)
Loodan, et teil kõigil läheb mõnusalt ja naudite pikki pimedaid õhtuid tee/kakao, raamatu ja mõnusate inimeste seltskonnas!
Lõpetuseks veel üks muusikavideo teile, mis on filmitud Bergenis (ühel sellisel päeval, kui vihma ei sadanud :D), nii, et linn on näha kogu oma ilus. Lugu ja lüürika on ka südamele head:
No comments:
Post a Comment